Arengukava
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuur ja sport

Kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme?
Eesti arengu alus on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seetõttu on tähtis kujundada ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti rahvuslikku identiteeti; uurib, talletab ja kannab edasi kultuurimälu; loob soodsad tingimused avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks; väärtustab loovust, sporti ja liikumist. Maailm peab tundma meie kultuuririkkust ja meie maailma oma.
Eesti arengu alus on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seetõttu on tähtis kujundada ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti rahvuslikku identiteeti; uurib, talletab ja kannab edasi kultuurimälu; loob soodsad tingimused avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks; väärtustab loovust, sporti ja liikumist. Maailm peab tundma meie kultuuririkkust ja meie maailma oma.
Säästva arengu riiklik strateegia
Ehitismälestised
2022: 63,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuurielus osalemine
2020: 73,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuuriharrastajad
2020: 67,5%
Energeetika

Kas energiasõltumatus ja roheline energiatootmine mahuvad ühele pildile?
Eesti energiamajanduse eesmärk on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus Eestis. Seejuures tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning anda oma panus, et tasakaalustada maailma kliimamuutuste mõjutusi.
Eesti energiamajanduse eesmärk on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus Eestis. Seejuures tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning anda oma panus, et tasakaalustada maailma kliimamuutuste mõjutusi.
Säästva arengu riiklik strateegia
Energia tootlikkus
2021: 4,5 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Energiasõltuvus
2021: 1,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Energiakulutused kodumajapidamistes
2022: 8,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Taastuvenergia
2021: 38%
Haridus

Mis on meie edu võti? Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meie teadmised, oskused, loovus ja ühised väärtused tagavad ühiskonna ja rahvuse kestmise. Seetõttu on Eesti riigi südameasi pakkuda noortele mitmekülgseid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks ning luua igale inimesele võimalusi õppida kogu elu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine
Säästva arengu riiklik strateegia
Kolmanda taseme haridus
2022: 43,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Baastasemel digipädevusega elanikud
2021: 56%
Säästva arengu riiklik strateegia
Tippsooritustasemel õpilased
Säästva arengu riiklik strateegia
Huviharidus
2022: 32,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Madala haridustasemega noored
2022: 10,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Noored, kes ei õpi ega tööta
2022: 10,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Eri- või kutseharidusega täiskasvanud
2022: 74,7%
Infoühiskond

Kas e-Eesti on elujõuline ka tulevikus või suikub ta unne nagu Tiigrihüpe?
E-Eesti on see, mille poolest meie riik muust maailmast eristub. Meie elektrooniline ID on ainulaadne. Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada nii riigivalitsemises kui ka ühiskonnas laiemalt. See loob aluse selleks, et meie järjest nutikamad lahendused suurendavad endiselt Eesti majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja tõhustavad riigivalitsemist.
E-Eesti on see, mille poolest meie riik muust maailmast eristub. Meie elektrooniline ID on ainulaadne. Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada nii riigivalitsemises kui ka ühiskonnas laiemalt. See loob aluse selleks, et meie järjest nutikamad lahendused suurendavad endiselt Eesti majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja tõhustavad riigivalitsemist.
Säästva arengu riiklik strateegia
Kiire internetiühenduse osatähtsus
2021: 26,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Interneti kasutamine
2023: 93,2%
Tervis

Kuidas jõuda selleni, et Eesti inimesed elaksid kauem tervete ja elujõulistena?
Mõjutajaid on palju: keskkond, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, ohutus töökohal ja inimeste elatustase.
Mõjutajaid on palju: keskkond, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, ohutus töökohal ja inimeste elatustase.
Ent paljuski sõltub tervis, hea enesetunne ja elukvaliteet igaühe enda valikutest – kui terviseteadlikult me käitume, mida me sööme ja joome, kui palju liigume ja spordime ning endast hoolime.
Säästva arengu riiklik strateegia
Oodatav eluiga
2022: 78,1 aastat
Säästva arengu riiklik strateegia
Tervena elada jäänud aastad
2022: 59,2 aastat
Säästva arengu riiklik strateegia
Ülemäärase kehakaaluga elanikud
2022: 53%
Säästva arengu riiklik strateegia
Välditavad surmad
Säästva arengu riiklik strateegia
Suremus kroonilistesse haigustesse
2020: 147,6 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlikesse nakkushaigustesse haigestumine
Säästva arengu riiklik strateegia
Enesetapud
2022: 14,09 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Psüühika- ja käitumishäired
Säästva arengu riiklik strateegia
Alkoholi tarbimine
2022: 11,2 liitrit absoluutalkoholi
Säästva arengu riiklik strateegia
Tubaka tarbimine
2022: 15,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Eriarstiabita jäänud
2022: 10,7%
Keskkond

Milline on Eesti loodusressursside tulevik?
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame?
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame?
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.
Säästva arengu riiklik strateegia
Nõuetekohaselt puhastatud reovesi
2021: 90,86 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Põhjaveevõtt
2021: 232,8 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Pinnavee seisund
2021: 51%
Säästva arengu riiklik strateegia
Peenosakeste heide
Säästva arengu riiklik strateegia
Rohealad linnades
2022: 87,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Olmejäätmete ringlussevõtt
2021: 30,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Jäätmeteke
2021: 19 362,19 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlike jäätmete teke
2021: 1 592,4 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine
Säästva arengu riiklik strateegia
Põlevkivi kaevandamine
2021: 9 208,8 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside heitkogused
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2021: 15,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid transpordisektoris
2021: 2 350,65 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad merealad
2022: 18,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kudekarja biomass
Säästva arengu riiklik strateegia
Läänemere seisund
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad alad
2022: 19,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Rangelt kaitstavad metsamaad
2022: 18,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Happevihmad
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis elupaigatüübid
2023: 57%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnamaksud
2021: 7,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis liigid
2023: 56%
Säästva arengu riiklik strateegia
Ringleva materjali määr
2021: 15,1%
Siseturvalisus

Kas sinu jaoks on Eestis turvaline riik? Iga elanik peab tundma, et meie riigis on turvaline elada ning et Eesti riigikord ja piir on hoitud. Igaühel meist on võimalik aidata muuta Eestit turvalisemaks elupaigaks, ennetades õnnetusi ja olles tähelepanelik iseenda ja oma lähedaste suhtes. Nutikate ja mõjusate lahendustega on võimalik vähendada ohtu inimeste elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagada kiire ja asjatundlik abi.
Säästva arengu riiklik strateegia
Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv
Säästva arengu riiklik strateegia
Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel
2022: 1 700 inimkannatanutega liiklusõnnetust
Säästva arengu riiklik strateegia
Kodukoha turvalisus
2022: 92%
Säästva arengu riiklik strateegia
Vägivallas hukkunud
2022: 1,5 hukkunut 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Vägivalla ohvrid
2022: 2%
Sidus ühiskond

Kui sõbralik on Eesti ühiskond? Sidusa ühiskonna aluseks on üksteist toetavad vabad inimesed, kes tegutsevad oma ühiste eesmärkide saavutamiseks demokraatlikult. Ühiskond on sidus, kui kõiki inimesi koheldakse nende soost, vanusest, rassist, etnilisest kuuluvusest, perekonnaseisust või elukohast sõltumata eelarvamusteta ja võrdselt. Igal inimesel on võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, töötada, ennast teostada ja olla majanduslikult aktiivne. Ühiskonnarühmad peavad üksteisest lugu, neil on koos sõbralik ja turvaline olla.
Säästva arengu riiklik strateegia
Määratlemata kodakondsus
2023: 4,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Loomulik iive
2022: -5 669 inimest
Säästva arengu riiklik strateegia
Kohortsündimuskordaja
2023: 1,82 last
Säästva arengu riiklik strateegia
Eesti keele kõnelejad
2022: 651,2 tuhat inimest
Heaolu

Millises riigis on hea elada?
Riigis, kus väärtustatakse inimesi ja investeeritakse neisse. Riigis, kus inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt. Riigis, kus ei tõrjuta ning kus tööelu ja sissetulek ei sõltu soost, päritolust või sellest, kui vanad me oleme, vaid oskustest ja teadmistest ning sellest, kes me oleme inimestena. Riigis, mis on peresõbralik. Riigis, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada.
Riigis, kus väärtustatakse inimesi ja investeeritakse neisse. Riigis, kus inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt. Riigis, kus ei tõrjuta ning kus tööelu ja sissetulek ei sõltu soost, päritolust või sellest, kui vanad me oleme, vaid oskustest ja teadmistest ning sellest, kes me oleme inimestena. Riigis, mis on peresõbralik. Riigis, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada.
Säästva arengu riiklik strateegia
Absoluutse vaesuse määr
2021: 1,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr
2021: 25,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kodumajapidamiste säästumäär
2021: 10,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Püsiva suhtelise vaesuse määr
Säästva arengu riiklik strateegia
Sooline palgalõhe
2021: 14,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Naisjuhid
2022: 40,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soolise võrdõiguslikkuse indeks
2022: 61 punkti
Säästva arengu riiklik strateegia
Ühisveevärgi vee kvaliteet
2022: 98,3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Pikaajalise töötuse määr
2022: 1,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Sissetulek leibkonnaliikme kohta aastas
Säästva arengu riiklik strateegia
Sissetulekute ebavõrdsus
2021: 5,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Elukeskkonnaga rahulolu
2022: 73,5
Säästva arengu riiklik strateegia
Suure hoolduskoormusega elanikud
2022: 2,5%
Välispoliitika

Kuidas näeme meie maailma ja muu maailm meid?
Eesti välispoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvuse kestmine, esindada, kaitsta ja edendada Eesti riiklikke huve rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas. Edukad rahvusvahelised suhted aitavad tagada Eesti kodanike tõhusat kaitset ja kasvavat heaolu.
Eesti välispoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvuse kestmine, esindada, kaitsta ja edendada Eesti riiklikke huve rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas. Edukad rahvusvahelised suhted aitavad tagada Eesti kodanike tõhusat kaitset ja kasvavat heaolu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Ametlik arenguabi
2022: 0,5%
Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus

Millised riigi loodud tingimused tegelikult soodustavad ettevõtlust ja aitavad tõsta elatustaset?
Eesti tahab olla riik, mis soosib ettevõtlikkust ja innovatsiooni ning kus elavad teotahtelised, inimesed ning tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted. Selleks, et Eesti ettevõtted võiksid olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, toota efektiivselt suure väärtusega tooteid, aktiivselt eksportida ja pakkuda uuenduslikke teenuseid, on riigil vaja luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme tõusuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Eesti tahab olla riik, mis soosib ettevõtlikkust ja innovatsiooni ning kus elavad teotahtelised, inimesed ning tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted. Selleks, et Eesti ettevõtted võiksid olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, toota efektiivselt suure väärtusega tooteid, aktiivselt eksportida ja pakkuda uuenduslikke teenuseid, on riigil vaja luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme tõusuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Säästva arengu riiklik strateegia
SKP reaalkasv
2022: -0,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Ressursitootlikkus
2021: 0,7 eurot kilogrammi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses
2022: 82,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Tööjõus osalemise määr
2022: 73,3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kulutused teadus- ja arendustegevusele
2021: 1,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Erasektori teadlased ja insenerid
2021: 1,82 hõivatut 1000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Ökoinnovatsiooni indeksi osatähtsus EL-i keskmises
2021: 80,2%
Põllumajandus ja kalandus

Kuidas areneb Eesti elu maal? Meie maaelu alustalad on traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja liigirikkus. Nende püsimiseks on tarvis soodustada põllumajandusettevõtlust ning parandada elukeskkonda maal. Ainult sel moel saab võimalikuks elujõuline, konkurentsivõimeline ja tasakaalus põllu- ja kalamajandusega maapiirkond Eestis, mis tagab taimede ja loomade hea tervise, ohutu ja mitmekesise toidu ja inimeste rahulolu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Põllumajanduse tootlikkus
2021: 20 915 eurot
Säästva arengu riiklik strateegia
Mahepõllumajandusmaa
2022: 23,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Mahepõllumajandustoodang
2021: 9,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Taimekaitsevahendite turustamine
2022: 777 076,12 kilogrammi
Säästva arengu riiklik strateegia
Väetiste kasutamine
Transport

Kuidas muuta Eesti inimeste liikumisvõimalused kiireks ja mugavaks, hoolides samal ajal ka keskkonnast? Eesti transpordi arengus on suur rõhk ökonoomsusel ja keskkonnasäästlikkusel. Selle saavutamiseks on vaja, et meie maanteed oleksid korras, autod ei ummistaks linnasid, vaid soovitud kohtadesse pääseks hõlpsalt jala, ratta või ühistranspordiga.
Meie transpordisüsteem peab kujunema selliseks, et Eesti inimesed võiksid liikuda soovitud sihtkohta kiirelt, mugavalt ja ohutult ning kaubad jõuaksid sihtpunkti tõrgeteta.
Säästva arengu riiklik strateegia
Sõitjate- ja kaubavedu
Säästva arengu riiklik strateegia
Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijad
2022: 34,3%
Tõhus riik ja õigusriik

Kuidas valitseda riiki tõhusalt, kui ressursid on piiratud?
Tõhus riigivalitsemine eeldab võimet ja oskusi kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Ainult hoolikalt valitud arengueesmärkide ja põhjalikult kaalutletud rahastamisotsustega on võimalik tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Tõhus riigivalitsemine eeldab võimet ja oskusi kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Ainult hoolikalt valitud arengueesmärkide ja põhjalikult kaalutletud rahastamisotsustega on võimalik tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Säästva arengu riiklik strateegia
Korruptsiooni tajumine
2022: 74
Säästva arengu riiklik strateegia
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon
2022: -0,8 % SKP-st
Säästva arengu riiklik strateegia
Valitsemissektori võlg
2022: 18,5%