Kuidas meie riigil läheb?
Julgeolek ja riigikaitse

Kas oleme valmis oma riiki kaitsma, kui meid rünnatakse?
Julgeolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus. Eesti julgeolekupoliitika siht on ära hoida ja tõkestada ohte ning vajadusel kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui kaaluka vastase vastu. Kui riik peaks kaotama ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
Julgeolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus. Eesti julgeolekupoliitika siht on ära hoida ja tõkestada ohte ning vajadusel kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui kaaluka vastase vastu. Kui riik peaks kaotama ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
Eesti 2035
Eestit turvaliseks riigiks pidavad elanikud
2020: 92%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Eesti elanike kaitsetahe
2020: 57,6%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Eestit turvaliseks riigiks pidavad elanikud
2020: 92%
Kultuur ja sport

Kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme?
Eesti arengu alus on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seetõttu on tähtis kujundada ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti rahvuslikku identiteeti; uurib, talletab ja kannab edasi kultuurimälu; loob soodsad tingimused avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks; väärtustab loovust, sporti ja liikumist. Maailm peab tundma meie kultuuririkkust ja meie maailma oma.
Eesti arengu alus on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seetõttu on tähtis kujundada ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti rahvuslikku identiteeti; uurib, talletab ja kannab edasi kultuurimälu; loob soodsad tingimused avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks; väärtustab loovust, sporti ja liikumist. Maailm peab tundma meie kultuuririkkust ja meie maailma oma.
Säästva arengu riiklik strateegia
Ehitismälestised
2019: 81%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuuriasutustes käijad
2017: 85%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuuriharrastajad
2015: 80%
Eesti 2035
Kultuurielus osalemine
2017: 78,7%
Energeetika

Kas energiasõltumatus ja roheline energiatootmine mahuvad ühele pildile?
Eesti energiamajanduse eesmärk on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus Eestis. Seejuures tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning anda oma panus, et tasakaalustada maailma kliimamuutuste mõjutusi.
Eesti energiamajanduse eesmärk on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus Eestis. Seejuures tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning anda oma panus, et tasakaalustada maailma kliimamuutuste mõjutusi.
Säästva arengu riiklik strateegia
Energia tootlikkus
2019: 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Energiasõltuvus
2018: 0,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Energiakulutused kodumajapidamistes
2019: 8,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Taastuvenergia
2018: 30%
Eesti 2035
Taastuvenergia
2018: 30%
Haridus

Mis on meie edu võti? Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meie teadmised, oskused, loovus ja ühised väärtused tagavad ühiskonna ja rahvuse kestmise. Seetõttu on Eesti riigi südameasi pakkuda noortele mitmekülgseid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks ning luua igale inimesele võimalusi õppida kogu elu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Elukestvas õppes osalemine
2020: 17,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kolmanda taseme haridus
2019: 46,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Baastasemel digipädevusega elanikud
2019: 62%
Säästva arengu riiklik strateegia
Tippsooritustasemel õpilased
Säästva arengu riiklik strateegia
Huviharidus
2019: 29,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Madala haridustasemega noored
2019: 9,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Noored, kes ei õpi ega tööta
2020: 9,7%
Eesti 2035
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine
2019: 20,1%
Eesti 2035
Eri- või kutseharidusega täiskasvanud
2019: 69,6%
Eesti 2035
Kolmanda taseme haridus
2019: 46,2%
Eesti 2035
Doktorikraadiga inimesed
2020: 0,9%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Täiskasvanute formaal- ja mitteformaalõppes osalemine
2020: 17,1%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Eri- või kutseharidusega täiskasvanud
2020: 69,6%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Madala haridustasemega noored
2019: 9,8%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Eesti keelest erineva emakeelega õppija eesti keele oskus
2019: 70,5%
Infoühiskond

Kas e-Eesti on elujõuline ka tulevikus või suikub ta unne nagu Tiigrihüpe?
E-Eesti on see, mille poolest meie riik muust maailmast eristub. Meie elektrooniline ID on ainulaadne. Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada nii riigivalitsemises kui ka ühiskonnas laiemalt. See loob aluse selleks, et meie järjest nutikamad lahendused suurendavad endiselt Eesti majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja tõhustavad riigivalitsemist.
E-Eesti on see, mille poolest meie riik muust maailmast eristub. Meie elektrooniline ID on ainulaadne. Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada nii riigivalitsemises kui ka ühiskonnas laiemalt. See loob aluse selleks, et meie järjest nutikamad lahendused suurendavad endiselt Eesti majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja tõhustavad riigivalitsemist.
Säästva arengu riiklik strateegia
>100 Mbp/s internetiühendused
2019: 19,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Interneti kasutamine
2020: 89,1%
Tervis

Kuidas jõuda selleni, et Eesti inimesed elaksid kauem tervete ja elujõulistena?
Mõjutajaid on palju: keskkond, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, ohutus töökohal ja inimeste elatustase.
Mõjutajaid on palju: keskkond, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, ohutus töökohal ja inimeste elatustase.
Ent paljuski sõltub tervis, hea enesetunne ja elukvaliteet igaühe enda valikutest – kui terviseteadlikult me käitume, mida me sööme ja joome, kui palju liigume ja spordime ning endast hoolime.
Säästva arengu riiklik strateegia
Elada jäänud aastate arv
2019: 79 aastat
Säästva arengu riiklik strateegia
Tervena elada jäänud aastad
Säästva arengu riiklik strateegia
Ülemäärase kehakaaluga elanikud
2018: 51%
Säästva arengu riiklik strateegia
Raviga välditavad surmad
2019: 2 243 surma
Säästva arengu riiklik strateegia
Suremus kroonilistesse haigustesse
2017: 148 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlikesse nakkushaigustesse haigestumine
Säästva arengu riiklik strateegia
Enesetapud
2019: 14 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Psüühika- ja käitumishäired
2019: 1 782 juhtumit 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Alkoholi tarbimine
2019: 10,4 liitrit absoluutalkoholi
Säästva arengu riiklik strateegia
Tubaka tarbimine
2018: 17%
Säästva arengu riiklik strateegia
Eriarstiabita jäänud
2020: 14,6%
Eesti 2035
Tervena elada jäänud aastad
Eesti 2035
Ülemäärase kehakaaluga elanikud
2018: 51%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Tervena elada jäänud aastad
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Oodatav eluiga sünnihetkel
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
COVID-19 vastu vaktsineeritud
31.03.2021: 6,3%
Keskkond

Milline on Eesti loodusressursside tulevik?
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame?
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame?
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.
Säästva arengu riiklik strateegia
Nõuetekohaselt puhastatud reovesi
2019: 111 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Põhjaveevõtt
2019: 229 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Pinnavee seisund
2019: 55%
Säästva arengu riiklik strateegia
Peenosakeste heide
Säästva arengu riiklik strateegia
Rohealad linnades
2019: 86%
Säästva arengu riiklik strateegia
Olmejäätmete ringlussevõtt
2019: 30,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Jäätmeteke
2019: 20 209 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlikud jäätmed
2019: 10,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine
2019: 616 organisatsiooni
Säästva arengu riiklik strateegia
Põlevkivi kaevandamine
2019: 12 128 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside heitkogused
2018: 0,85 kilogrammi SKP euro kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid energeetikasektoris
2018: 13 798 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid transpordisektoris
2018: 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad merealad
2019: 27,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kudekarja biomass
Säästva arengu riiklik strateegia
Rannikuveekogumite seisund
2019: 0 veekogumit
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad alad
2019: 19,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad metsad
2019: 14,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Happevihmasid põhjustavate gaaside heide
2018: 2,4 tuhande tonni hapestumise ekvivalent
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis elupaigatüübid
2020: 57%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnamaksud
2019: 9,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis liigid
2020: 56%
Eesti 2035
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus
2018: 18 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Eesti säästev areng
2020: 10 koht
Eesti 2035
Keskkonnatrendide indeks
2018: 68,75
Eesti 2035
Ringleva materjali määr
2019: 15,1%
Eesti 2035
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide
2018: 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Elamute ja mitteelamute energiatarve
2018: 16,1 teravatt-tundi
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus
2018: 18 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Keskkonnatrendide indeks
2018: 68,75
Siseturvalisus

Kas sinu jaoks on Eestis turvaline riik? Iga elanik peab tundma, et meie riigis on turvaline elada ning et Eesti riigikord ja piir on hoitud. Igaühel meist on võimalik aidata muuta Eestit turvalisemaks elupaigaks, ennetades õnnetusi ja olles tähelepanelik iseenda ja oma lähedaste suhtes. Nutikate ja mõjusate lahendustega on võimalik vähendada ohtu inimeste elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagada kiire ja asjatundlik abi.
Säästva arengu riiklik strateegia
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad
2019: 58 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel
2020: 1 368 inimkannatanutega liiklusõnnetust
Säästva arengu riiklik strateegia
Kodukoha turvalisus
2017: 94%
Säästva arengu riiklik strateegia
Vägivallas hukkunud
2019: 1,9 hukkunut 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Vägivalla ohvrid
2019: 1,1%
Eesti 2035
Vigastuste, mürgistuste ja muude välispõhjuste tagajärjel hukkunute arv
2019: 57,96 surma 100 000 elaniku kohta
Eesti 2035
Kodukoha turvalisus
2018: 96%
Sidus ühiskond

Kui sõbralik on Eesti ühiskond? Sidusa ühiskonna aluseks on üksteist toetavad vabad inimesed, kes tegutsevad oma ühiste eesmärkide saavutamiseks demokraatlikult. Ühiskond on sidus, kui kõiki inimesi koheldakse nende soost, vanusest, rassist, etnilisest kuuluvusest, perekonnaseisust või elukohast sõltumata eelarvamusteta ja võrdselt. Igal inimesel on võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, töötada, ennast teostada ja olla majanduslikult aktiivne. Ühiskonnarühmad peavad üksteisest lugu, neil on koos sõbralik ja turvaline olla.
Säästva arengu riiklik strateegia
Määratlemata kodakondsus
2020: 5,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Loomulik iive
2019: -1 302 inimest
Säästva arengu riiklik strateegia
Summaarne sündimuskordaja
2019: 1,7 last
Säästva arengu riiklik strateegia
Eesti keele kõnelejad
2020: 656 tuhat inimest
Eesti 2035
Rahvaarvu muutus
Eesti 2035
Summaarne sündimuskordaja
2019: 1,66 last
Heaolu

Millises riigis on hea elada?
Riigis, kus väärtustatakse inimesi ja investeeritakse neisse. Riigis, kus inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt. Riigis, kus ei tõrjuta ning kus tööelu ja sissetulek ei sõltu soost, päritolust või sellest, kui vanad me oleme, vaid oskustest ja teadmistest ning sellest, kes me oleme inimestena. Riigis, mis on peresõbralik. Riigis, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada.
Riigis, kus väärtustatakse inimesi ja investeeritakse neisse. Riigis, kus inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt. Riigis, kus ei tõrjuta ning kus tööelu ja sissetulek ei sõltu soost, päritolust või sellest, kui vanad me oleme, vaid oskustest ja teadmistest ning sellest, kes me oleme inimestena. Riigis, mis on peresõbralik. Riigis, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada.
Säästva arengu riiklik strateegia
Absoluutse vaesuse määr
2019: 2,3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Suhtelise vaesuse määr
2019: 20,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kodumajapidamiste säästumäär
2019: 13,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavad inimesed
2019: 24,3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Sooline palgalõhe
2019: 17,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Naisjuhid
2020: 37,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Naiste ja meeste ajakasutus
2020: 74,7 punkti
Säästva arengu riiklik strateegia
Ühisveevärgi vee kvaliteet
2019: 98,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Pikaajalise töötuse määr
2020: 1,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Sissetulek leibkonnaliikme kohta aastas
2019: 13 705 eurot
Säästva arengu riiklik strateegia
Sissetulekute ebavõrdsus
2019: 5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Rahulolu eluruumide seisundiga
2019: 90,4%
Eesti 2035
Tajutud riskid
Eesti 2035
Püsiva suhtelise vaesuse määr
2018: 16,7%
Eesti 2035
Elukeskkonnaga rahulolu
Eesti 2035
Sooline palgalõhe
2019: 17,1%
Eesti 2035
Sissetulekukvintiilide suhtekordaja
2019: 5
Eesti 2035
Suure hoolduskoormusega elanikud
2019: 2,1%
Eesti 2035
Tööjõus osalemise määr
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Püsiva suhtelise vaesuse määr
2018: 16,7%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Tööhõive määr
2020: 78,6%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Töötuse määr
2020: 6,8%
Välispoliitika

Kuidas näeme meie maailma ja muu maailm meid?
Eesti välispoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvuse kestmine, esindada, kaitsta ja edendada Eesti riiklikke huve rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas. Edukad rahvusvahelised suhted aitavad tagada Eesti kodanike tõhusat kaitset ja kasvavat heaolu.
Eesti välispoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvuse kestmine, esindada, kaitsta ja edendada Eesti riiklikke huve rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas. Edukad rahvusvahelised suhted aitavad tagada Eesti kodanike tõhusat kaitset ja kasvavat heaolu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Ametlik arenguabi
2019: 0,1%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
EL-i ühtekuuluvuse indeks
2019: 6,7
Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus

Millised riigi loodud tingimused tegelikult soodustavad ettevõtlust ja aitavad tõsta elatustaset?
Eesti tahab olla riik, mis soosib ettevõtlikkust ja innovatsiooni ning kus elavad teotahtelised, inimesed ning tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted. Selleks, et Eesti ettevõtted võiksid olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, toota efektiivselt suure väärtusega tooteid, aktiivselt eksportida ja pakkuda uuenduslikke teenuseid, on riigil vaja luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme tõusuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Eesti tahab olla riik, mis soosib ettevõtlikkust ja innovatsiooni ning kus elavad teotahtelised, inimesed ning tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted. Selleks, et Eesti ettevõtted võiksid olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, toota efektiivselt suure väärtusega tooteid, aktiivselt eksportida ja pakkuda uuenduslikke teenuseid, on riigil vaja luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme tõusuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Säästva arengu riiklik strateegia
SKP reaalkasv
2020: -2,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Ressursitootlikkus
2019: 0,6 eurot kilogrammi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Tööjõu tootlikkus
2020: 21,6 eurot
Säästva arengu riiklik strateegia
Tööhõive määr
2019: 80,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kulutused teadus- ja arendustegevusele
2019: 1,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Hõive teadus- ja arendustegevuses
2019: 377 hõivatut 100 000 elaniku kohta
Eesti 2035
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud
2019: 0,88 % SKP-st
Eesti 2035
Tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses
2019: 78,7%
Eesti 2035
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses
2019: 54%
Eesti 2035
Ressursitootlikkus
2019: 0,64 eurot kilogrammi kohta
Eesti 2035
Erasektori teadlased ja insenerid
2019: 1,53 hõivatut 1000 elaniku kohta
Eesti 2035
Eesti positsioon Doing Businessi indeksi edetabelis
2020: 18 koht
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses
2019: 78,8%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses
2019: 54%
Põllumajandus ja kalandus

Kuidas areneb Eesti elu maal? Meie maaelu alustalad on traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja liigirikkus. Nende püsimiseks on tarvis soodustada põllumajandusettevõtlust ning parandada elukeskkonda maal. Ainult sel moel saab võimalikuks elujõuline, konkurentsivõimeline ja tasakaalus põllu- ja kalamajandusega maapiirkond Eestis, mis tagab taimede ja loomade hea tervise, ohutu ja mitmekesise toidu ja inimeste rahulolu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Põllumajanduse tootlikkus
2019: 18 133 eurot
Säästva arengu riiklik strateegia
Mahepõllumajandusmaa
2019: 22%
Säästva arengu riiklik strateegia
Mahepõllumajandus-toodang
2019: 8,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Taimekaitsevahendite turustamine
2019: 752 280 kilogrammi
Säästva arengu riiklik strateegia
Väetiste kasutamine
2019: 41,9 kilogrammi hektari kohta
Transport

Kuidas muuta Eesti inimeste liikumisvõimalused kiireks ja mugavaks, hoolides samal ajal ka keskkonnast? Eesti transpordi arengus on suur rõhk ökonoomsusel ja keskkonnasäästlikkusel. Selle saavutamiseks on vaja, et meie maanteed oleksid korras, autod ei ummistaks linnasid, vaid soovitud kohtadesse pääseks hõlpsalt jala, ratta või ühistranspordiga.
Meie transpordisüsteem peab kujunema selliseks, et Eesti inimesed võiksid liikuda soovitud sihtkohta kiirelt, mugavalt ja ohutult ning kaubad jõuaksid sihtpunkti tõrgeteta.
Säästva arengu riiklik strateegia
Sõitjate- ja kaubavedu
Säästva arengu riiklik strateegia
Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijad
2020: 36,9%
Eesti 2035
Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijad
2020: 36,9%
Tõhus riik ja õigusriik

Kuidas valitseda riiki tõhusalt, kui ressursid on piiratud?
Tõhus riigivalitsemine eeldab võimet ja oskusi kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Ainult hoolikalt valitud arengueesmärkide ja põhjalikult kaalutletud rahastamisotsustega on võimalik tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Tõhus riigivalitsemine eeldab võimet ja oskusi kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Ainult hoolikalt valitud arengueesmärkide ja põhjalikult kaalutletud rahastamisotsustega on võimalik tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Säästva arengu riiklik strateegia
Korruptsiooni tajumine
2020: 75
Säästva arengu riiklik strateegia
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon
2019: -2,3 % SKP-st
Säästva arengu riiklik strateegia
Valitsemissektori võlg
2020: 18,2%
Eesti 2035
Hea valitsemise indeks
Eesti 2035
Usaldus riigi institutsioonide vastu
Eesti 2035
Globaalse kohalolu indeks
2019: 89
Eesti 2035
Kohalike omavalitsuste kulud
2019: 25,4%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Globaalse kohalolu indeks
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kohalike omavalitsuste kulud
2019: 25,4%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Hea valitsemise indeks: arvamusvabadus ja osalemine valimistel
2019: 1,21