Kuidas meie riigil läheb?
Julgeolek ja riigikaitse
Kas oleme valmis oma riiki kaitsma, kui meid rünnatakse?
Julgeolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus. Eesti julgeolekupoliitika siht on ära hoida ja tõkestada ohte ning vajadusel kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui kaaluka vastase vastu. Kui riik peaks kaotama ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
Julgeolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna tegevuse tulemus. Eesti julgeolekupoliitika siht on ära hoida ja tõkestada ohte ning vajadusel kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui kaaluka vastase vastu. Kui riik peaks kaotama ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu.
Eesti 2035
Eestit turvaliseks riigiks pidavad elanikud
2024: 88%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Eestit turvaliseks riigiks pidavad elanikud
2024: 88%
Kultuur ja sport
Kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme?
Eesti arengu alus on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seetõttu on tähtis kujundada ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti rahvuslikku identiteeti; uurib, talletab ja kannab edasi kultuurimälu; loob soodsad tingimused avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks; väärtustab loovust, sporti ja liikumist. Maailm peab tundma meie kultuuririkkust ja meie maailma oma.
Eesti arengu alus on Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Seetõttu on tähtis kujundada ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti rahvuslikku identiteeti; uurib, talletab ja kannab edasi kultuurimälu; loob soodsad tingimused avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks; väärtustab loovust, sporti ja liikumist. Maailm peab tundma meie kultuuririkkust ja meie maailma oma.
Säästva arengu riiklik strateegia
Ehitismälestised
2023: 63,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuurielus osalemine
2023: 79%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kultuuriharrastajad
2023: 72%
Eesti 2035
Kultuurielus osalemine
2023: 79%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kultuurielus osalemine
2023: 79%
Energeetika
Kas energiasõltumatus ja roheline energiatootmine mahuvad ühele pildile?
Eesti energiamajanduse eesmärk on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus Eestis. Seejuures tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning anda oma panus, et tasakaalustada maailma kliimamuutuste mõjutusi.
Eesti energiamajanduse eesmärk on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga energiavarustus Eestis. Seejuures tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks, edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning anda oma panus, et tasakaalustada maailma kliimamuutuste mõjutusi.
Säästva arengu riiklik strateegia
Energia tootlikkus
2022: 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Energiasõltuvus
2022: 6,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Energiakulutused kodumajapidamistes
2023: 7,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Taastuvenergia
2022: 38,5%
Eesti 2035
Taastuvenergia
2022: 38,5%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Taastuvenergia
2022: 38,5%
Haridus
Mis on meie edu võti? Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meie teadmised, oskused, loovus ja ühised väärtused tagavad ühiskonna ja rahvuse kestmise. Seetõttu on Eesti riigi südameasi pakkuda noortele mitmekülgseid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks ning luua igale inimesele võimalusi õppida kogu elu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine
Säästva arengu riiklik strateegia
Kolmanda taseme haridus
2023: 43,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Baastasemel digipädevusega elanikud
2023: 63%
Säästva arengu riiklik strateegia
Tippsooritustasemel õpilased
Säästva arengu riiklik strateegia
Huviharidus
2023: 32,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Madala haridustasemega noored
2023: 9,7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Noored, kes ei õpi ega tööta
2023: 9,6%
Eesti 2035
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine
Eesti 2035
Eri- või kutseharidusega täiskasvanud
2023: 74,9%
Eesti 2035
Kolmanda taseme haridus
2023: 43,5%
Eesti 2035
Doktorikraadiga inimesed
2024: 1%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Eri- või kutseharidusega täiskasvanud
2023: 74,9%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kolmanda taseme haridus
2023: 43,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Eri- või kutseharidusega täiskasvanud
2023: 74,9%
Infoühiskond
Kas e-Eesti on elujõuline ka tulevikus või suikub ta unne nagu Tiigrihüpe?
E-Eesti on see, mille poolest meie riik muust maailmast eristub. Meie elektrooniline ID on ainulaadne. Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada nii riigivalitsemises kui ka ühiskonnas laiemalt. See loob aluse selleks, et meie järjest nutikamad lahendused suurendavad endiselt Eesti majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja tõhustavad riigivalitsemist.
E-Eesti on see, mille poolest meie riik muust maailmast eristub. Meie elektrooniline ID on ainulaadne. Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada nii riigivalitsemises kui ka ühiskonnas laiemalt. See loob aluse selleks, et meie järjest nutikamad lahendused suurendavad endiselt Eesti majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja tõhustavad riigivalitsemist.
Säästva arengu riiklik strateegia
Kiire internetiühenduse osatähtsus
2022: 31,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Interneti kasutamine
2024: 92,3%
Tervis
Kuidas jõuda selleni, et Eesti inimesed elaksid kauem tervete ja elujõulistena?
Mõjutajaid on palju: keskkond, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, ohutus töökohal ja inimeste elatustase.
Mõjutajaid on palju: keskkond, kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused, ohutus töökohal ja inimeste elatustase.
Ent paljuski sõltub tervis, hea enesetunne ja elukvaliteet igaühe enda valikutest – kui terviseteadlikult me käitume, mida me sööme ja joome, kui palju liigume ja spordime ning endast hoolime.
Säästva arengu riiklik strateegia
Oodatav eluiga
2023: 78,98 aastat
Säästva arengu riiklik strateegia
Tervena elada jäänud aastad
2023: 58 aastat
Säästva arengu riiklik strateegia
Ülemäärase kehakaaluga elanikud
2022: 53%
Säästva arengu riiklik strateegia
Välditavad surmad
Säästva arengu riiklik strateegia
Suremus kroonilistesse haigustesse
2020: 147,6 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlikesse nakkushaigustesse haigestumine
Säästva arengu riiklik strateegia
Enesetapud
2023: 13,72 surma 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Psüühika- ja käitumishäired
Säästva arengu riiklik strateegia
Alkoholi tarbimine
2023: 10,9 liitrit absoluutalkoholi
Säästva arengu riiklik strateegia
Tubaka tarbimine
2022: 15,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Eriarstiabita jäänud
2023: 12,1%
Eesti 2035
Tervena elada jäänud aastad
Eesti 2035
Ülemäärase kehakaaluga elanikud
2022: 52,7%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Tervena elada jäänud aastad
Keskkond
Milline on Eesti loodusressursside tulevik?
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame?
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame?
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.
Säästva arengu riiklik strateegia
Nõuetekohaselt puhastatud reovesi
2022: 104,85 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Põhjaveevõtt
2022: 236,54 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Pinnavee seisund
2023: 52%
Säästva arengu riiklik strateegia
Peenosakeste heide
Säästva arengu riiklik strateegia
Rohealad linnades
2023: 90,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Olmejäätmete ringlussevõtt
2022: 32,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Jäätmeteke
2022: 22 853,68 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlike jäätmete teke
2022: 1 570,38 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine
Säästva arengu riiklik strateegia
Põlevkivi kaevandamine
2022: 10 707,5 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside heitkogused
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2022: 14,29 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid transpordisektoris
2022: 2 644,59 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad merealad
2023: 19,3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kudekarja biomass
Säästva arengu riiklik strateegia
Läänemere seisund
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad alad
2023: 19,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Rangelt kaitstavad metsamaad
2023: 18,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Happevihmasid põhjustavate gaaside heide
2022: 1,6 tuhat tonni hapestumise ekvivalenti
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis elupaigatüübid
2024: 57%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnamaksud
2022: 7%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis liigid
2024: 56%
Eesti 2035
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2022: 14,29 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Eesti säästev areng
2024: 15 koht
Eesti 2035
Keskkonnatrendide indeks
2022: 63,9
Eesti 2035
Ringleva materjali määr
2022: 16%
Eesti 2035
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide
2022: 2 644,59 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Elamute ja mitteelamute energiatarve
2022: 16,5 teravatt-tundi
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Keskkonnatrendide indeks
2022: 63,9
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Ringleva materjali määr
2022: 16%
Säästva arengu riiklik strateegia
Ringleva materjali määr
2022: 16%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2022: 14,29 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Siseturvalisus
Kas sinu jaoks on Eestis turvaline riik? Iga elanik peab tundma, et meie riigis on turvaline elada ning et Eesti riigikord ja piir on hoitud. Igaühel meist on võimalik aidata muuta Eestit turvalisemaks elupaigaks, ennetades õnnetusi ja olles tähelepanelik iseenda ja oma lähedaste suhtes. Nutikate ja mõjusate lahendustega on võimalik vähendada ohtu inimeste elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagada kiire ja asjatundlik abi.
Säästva arengu riiklik strateegia
Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv
Säästva arengu riiklik strateegia
Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel
2023: 1 725 inimkannatanutega liiklusõnnetust
Säästva arengu riiklik strateegia
Kodukoha turvalisus
2024: 91%
Säästva arengu riiklik strateegia
Vägivallas hukkunud
2023: 1,5 hukkunut 100 000 elaniku kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Vägivalla ohvrid
2023: 1,7%
Eesti 2035
Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv
2023: 69,11 surma 100 000 elaniku kohta
Eesti 2035
Kodukoha turvalisus
2024: 91%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv
2023: 69,11 surma 100 000 elaniku kohta
Sidus ühiskond
Kui sõbralik on Eesti ühiskond? Sidusa ühiskonna aluseks on üksteist toetavad vabad inimesed, kes tegutsevad oma ühiste eesmärkide saavutamiseks demokraatlikult. Ühiskond on sidus, kui kõiki inimesi koheldakse nende soost, vanusest, rassist, etnilisest kuuluvusest, perekonnaseisust või elukohast sõltumata eelarvamusteta ja võrdselt. Igal inimesel on võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, töötada, ennast teostada ja olla majanduslikult aktiivne. Ühiskonnarühmad peavad üksteisest lugu, neil on koos sõbralik ja turvaline olla.
Säästva arengu riiklik strateegia
Määratlemata kodakondsus
2024: 4,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Loomulik iive
2023: -5 053 inimest
Säästva arengu riiklik strateegia
Kohortsündimuskordaja
2024: 1,83 last
Säästva arengu riiklik strateegia
Eesti keele kõnelejad
2023: 651,5 tuhat inimest
Eesti 2035
Rahvaarv
Eesti 2035
Eesti keele kõnelejate osatähtsus
Eesti 2035
Tegus inimene
2023: 43,8%
Eesti 2035
Hoolivus ja koostöö
2021: 61%
Eesti 2035
Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid
Eesti 2035
Kohortsündimuskordaja
2024: 1,83 last
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid
Heaolu
Millises riigis on hea elada?
Riigis, kus väärtustatakse inimesi ja investeeritakse neisse. Riigis, kus inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt. Riigis, kus ei tõrjuta ning kus tööelu ja sissetulek ei sõltu soost, päritolust või sellest, kui vanad me oleme, vaid oskustest ja teadmistest ning sellest, kes me oleme inimestena. Riigis, mis on peresõbralik. Riigis, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada.
Riigis, kus väärtustatakse inimesi ja investeeritakse neisse. Riigis, kus inimesed tunnevad end tuleviku suhtes kindlalt. Riigis, kus ei tõrjuta ning kus tööelu ja sissetulek ei sõltu soost, päritolust või sellest, kui vanad me oleme, vaid oskustest ja teadmistest ning sellest, kes me oleme inimestena. Riigis, mis on peresõbralik. Riigis, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada.
Säästva arengu riiklik strateegia
Absoluutse vaesuse määr
2022: 3,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr
2022: 24,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kodumajapidamiste säästumäär
2022: 0,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Püsiva suhtelise vaesuse määr
Säästva arengu riiklik strateegia
Sooline palgalõhe
2023: 13,1%
Säästva arengu riiklik strateegia
Naisjuhid
2023: 34,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soolise võrdõiguslikkuse indeks
2023: 60,2 punkti
Säästva arengu riiklik strateegia
Ühisveevärgi vee kvaliteet
2023: 98,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Pikaajalise töötuse määr
2023: 1,3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Sissetulek leibkonnaliikme kohta aastas
Säästva arengu riiklik strateegia
Sissetulekute ebavõrdsus
2022: 5,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Elukeskkonnaga rahulolu
2022: 73,5
Eesti 2035
Tajutud riskid
Eesti 2035
Püsiva suhtelise vaesuse määr
2022: 14,5%
Eesti 2035
Elukeskkonnaga rahulolu
Eesti 2035
Soolise võrdõiguslikkuse indeks
2023: 60,2 väärtuspunkti
Eesti 2035
Sooline palgalõhe
2023: 13,1%
Eesti 2035
Sissetulekukvintiilide suhtekordaja
2022: 5,4
Eesti 2035
Suure hoolduskoormusega elanikud
2023: 2,4%
Eesti 2035
Ligipääsetavus
2023: 46%
Eesti 2035
Tööjõus osalemise määr
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Püsiva suhtelise vaesuse määr
2022: 14,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Suure hoolduskoormusega elanikud
2023: 2,4%
Välispoliitika
Kuidas näeme meie maailma ja muu maailm meid?
Eesti välispoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvuse kestmine, esindada, kaitsta ja edendada Eesti riiklikke huve rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas. Edukad rahvusvahelised suhted aitavad tagada Eesti kodanike tõhusat kaitset ja kasvavat heaolu.
Eesti välispoliitika eesmärk on tagada riigi iseseisvuse kestmine, esindada, kaitsta ja edendada Eesti riiklikke huve rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas. Edukad rahvusvahelised suhted aitavad tagada Eesti kodanike tõhusat kaitset ja kasvavat heaolu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Ametlik arenguabi
2023: 0,3%
Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Millised riigi loodud tingimused tegelikult soodustavad ettevõtlust ja aitavad tõsta elatustaset?
Eesti tahab olla riik, mis soosib ettevõtlikkust ja innovatsiooni ning kus elavad teotahtelised, inimesed ning tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted. Selleks, et Eesti ettevõtted võiksid olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, toota efektiivselt suure väärtusega tooteid, aktiivselt eksportida ja pakkuda uuenduslikke teenuseid, on riigil vaja luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme tõusuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Eesti tahab olla riik, mis soosib ettevõtlikkust ja innovatsiooni ning kus elavad teotahtelised, inimesed ning tegutsevad ambitsioonikad ettevõtted. Selleks, et Eesti ettevõtted võiksid olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, toota efektiivselt suure väärtusega tooteid, aktiivselt eksportida ja pakkuda uuenduslikke teenuseid, on riigil vaja luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme tõusuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.
Säästva arengu riiklik strateegia
SKP reaalkasv
2023: -3%
Säästva arengu riiklik strateegia
Ressursitootlikkus
2022: 0,7 eurot kilogrammi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses
2023: 77,5%
Säästva arengu riiklik strateegia
Tööjõus osalemise määr
2023: 73,9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kulutused teadus- ja arendustegevusele
2022: 1,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Erasektori teadlased ja insenerid
2022: 2,23 hõivatut 1000 elaniku kohta
Eesti 2035
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud
2022: 1,01 % SKP-st
Eesti 2035
Tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses
2023: 77,5%
Eesti 2035
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses
2022: 62,4%
Eesti 2035
Ressursitootlikkus
2022: 0,7 eurot kilogrammi kohta
Eesti 2035
Erasektori teadlased ja insenerid
2022: 2,23 hõivatut 1000 elaniku kohta
Eesti 2035
Rahvusvahelise konkurentsivõime indeks
2024: 33 koht
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses
2022: 62,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Ökoinnovatsiooni indeksi osatähtsus EL-i keskmises
2022: 95%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud
2022: 1%
Põllumajandus ja kalandus
Kuidas areneb Eesti elu maal? Meie maaelu alustalad on traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja liigirikkus. Nende püsimiseks on tarvis soodustada põllumajandusettevõtlust ning parandada elukeskkonda maal. Ainult sel moel saab võimalikuks elujõuline, konkurentsivõimeline ja tasakaalus põllu- ja kalamajandusega maapiirkond Eestis, mis tagab taimede ja loomade hea tervise, ohutu ja mitmekesise toidu ja inimeste rahulolu.
Säästva arengu riiklik strateegia
Põllumajanduse tootlikkus
2022: 31 326 eurot
Säästva arengu riiklik strateegia
Mahepõllumajandusmaa
2023: 22,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Mahepõllumajandustoodang
2022: 9%
Säästva arengu riiklik strateegia
Taimekaitsevahendite turustamine
2023: 713 530,63 kilogrammi
Säästva arengu riiklik strateegia
Väetiste kasutamine
Transport
Kuidas muuta Eesti inimeste liikumisvõimalused kiireks ja mugavaks, hoolides samal ajal ka keskkonnast? Eesti transpordi arengus on suur rõhk ökonoomsusel ja keskkonnasäästlikkusel. Selle saavutamiseks on vaja, et meie maanteed oleksid korras, autod ei ummistaks linnasid, vaid soovitud kohtadesse pääseks hõlpsalt jala, ratta või ühistranspordiga.
Meie transpordisüsteem peab kujunema selliseks, et Eesti inimesed võiksid liikuda soovitud sihtkohta kiirelt, mugavalt ja ohutult ning kaubad jõuaksid sihtpunkti tõrgeteta.
Säästva arengu riiklik strateegia
Sõitjate- ja kaubavedu
Säästva arengu riiklik strateegia
Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijad
2023: 34,9%
Eesti 2035
Ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijad
2023: 34,9%
Tõhus riik ja õigusriik
Kuidas valitseda riiki tõhusalt, kui ressursid on piiratud?
Tõhus riigivalitsemine eeldab võimet ja oskusi kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Ainult hoolikalt valitud arengueesmärkide ja põhjalikult kaalutletud rahastamisotsustega on võimalik tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Tõhus riigivalitsemine eeldab võimet ja oskusi kasutada olemasolevaid ressursse optimaalselt. Ainult hoolikalt valitud arengueesmärkide ja põhjalikult kaalutletud rahastamisotsustega on võimalik tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
Säästva arengu riiklik strateegia
Korruptsiooni tajumine
2023: 76
Säästva arengu riiklik strateegia
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon
2023: -0,5 % SKP-st
Säästva arengu riiklik strateegia
Valitsemissektori võlg
2023: 20%
Eesti 2035
Hea valitsemise indeks
Eesti 2035
Usaldus riigi institutsioonide vastu
Eesti 2035
Globaalse kohalolu indeks
2023: 83
Eesti 2035
Kohalike omavalitsuste tulud
2023: 24,6%
Eesti 2035
Avalike teenustega rahulolu
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Hea valitsemise indeks: valitsemise tõhusus
2022: 1,3
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Avalike digiteenustega rahulolu
2023: 83%
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Usaldus riigi institutsioonide vastu
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Globaalse kohalolu indeks
2021: 82