Kuidas meie riigil läheb?

Keskkond
Milline on Eesti loodusressursside tulevik? 
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame? 
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.  
Säästva arengu riiklik strateegia
Nõuetekohaselt puhastatud reovesi
2019: 111 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Põhjaveevõtt
2019: 229 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Pinnavee seisund
2020: 52%
Säästva arengu riiklik strateegia
Peenosakeste heide
Säästva arengu riiklik strateegia
Rohealad linnades
2019: 86%
Säästva arengu riiklik strateegia
Olmejäätmete ringlussevõtt
2019: 30,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Jäätmeteke
2019: 20 209 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlikud jäätmed
2019: 10,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine
2020: 616 organisatsiooni
Säästva arengu riiklik strateegia
Põlevkivi kaevandamine
2019: 12 128 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside heitkogused
2018: 0,85 kilogrammi SKP euro kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid energeetikasektoris
2018: 13 798 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid transpordisektoris
2018: 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad merealad
2020: 27,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kudekarja biomass
Säästva arengu riiklik strateegia
Rannikuveekogumite seisund
2020: 0 veekogumit
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad alad
2020: 19,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad metsad
2020: 14,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Happevihmasid põhjustavate gaaside heide
2018: 2,4 tuhande tonni hapestumise ekvivalent
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis elupaigatüübid
2021: 57%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnamaksud
2019: 9,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis liigid
2021: 56%
Eesti 2035
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2019: 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Eesti säästev areng
2020: 10 koht
Eesti 2035
Keskkonnatrendide indeks
2018: 68,75
Eesti 2035
Ringleva materjali määr
2020: 17,3%
Eesti 2035
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide
2018: 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Elamute ja mitteelamute energiatarve
2019: 16,5 teravatt-tundi
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2019: 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Keskkonnatrendide indeks
2018: 68,75

Kuidas meie riigil läheb?

Keskkond
Milline on Eesti loodusressursside tulevik? 
Kui mõistlikult ja otstarbekalt me oma loodusvarasid kasutame? 
Kasutame iga päev sadu tooteid ja teenuseid, mille valmimiseks on kulunud hulk ressursse. Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad igalt inimeselt vastutustundlikku suhtumist loodusesse, et ka järeltulevad põlved võiksid hingata puhast õhku ning elada looduslikult mitmekesises keskkonnas.  
Säästva arengu riiklik strateegia
Nõuetekohaselt puhastatud reovesi
2019: 111 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Põhjaveevõtt
2019: 229 miljonit kuupmeetrit
Säästva arengu riiklik strateegia
Pinnavee seisund
2020: 52%
Säästva arengu riiklik strateegia
Peenosakeste heide
Säästva arengu riiklik strateegia
Rohealad linnades
2019: 86%
Säästva arengu riiklik strateegia
Olmejäätmete ringlussevõtt
2019: 30,8%
Säästva arengu riiklik strateegia
Jäätmeteke
2019: 20 209 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Ohtlikud jäätmed
2019: 10,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine
2020: 616 organisatsiooni
Säästva arengu riiklik strateegia
Põlevkivi kaevandamine
2019: 12 128 tuhat tonni
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaaside heitkogused
2018: 0,85 kilogrammi SKP euro kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid energeetikasektoris
2018: 13 798 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kasvuhoonegaasid transpordisektoris
2018: 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad merealad
2020: 27,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kudekarja biomass
Säästva arengu riiklik strateegia
Rannikuveekogumite seisund
2020: 0 veekogumit
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad alad
2020: 19,4%
Säästva arengu riiklik strateegia
Kaitstavad metsad
2020: 14,2%
Säästva arengu riiklik strateegia
Happevihmasid põhjustavate gaaside heide
2018: 2,4 tuhande tonni hapestumise ekvivalent
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis elupaigatüübid
2021: 57%
Säästva arengu riiklik strateegia
Keskkonnamaksud
2019: 9,6%
Säästva arengu riiklik strateegia
Soodsas seisundis liigid
2021: 56%
Eesti 2035
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2019: 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Eesti säästev areng
2020: 10 koht
Eesti 2035
Keskkonnatrendide indeks
2018: 68,75
Eesti 2035
Ringleva materjali määr
2020: 17,3%
Eesti 2035
Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide
2018: 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
Eesti 2035
Elamute ja mitteelamute energiatarve
2019: 16,5 teravatt-tundi
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Kasvuhoonegaaside netoheitkogus
2019: 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
Keskkonnatrendide indeks
2018: 68,75